Tuesday, May 26, 2009

Tegusõnade kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. - MITMUS, MIDA TEGIME?, LIHTMINEVIK, KINDEL, UMBISIKULINE, 2.pöördkond.
2. Küsija suu peale ei lööda. - MITMUS, MIDA EI TEHTA?, OLEVIK, KINDEL, 2.pöördkond, UMBISIKULINE.
3. Varsti tullakse koju. - MITMUS, MIDA TEHAKSE?, OLEVIK, KINDEL, 2.pöördkond, UMBISIKULINE.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. - MITMUS, MIDA
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. - MITMUS, MIDA TEEVAD?, OLEVIK, KINDEL, 2.pöördkond, ISIKULINE.
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. - AINSUS, MIDA TEGI?, LIHTMINEVIK, KINDEL, ISIKULINE, 1.pöördkond.
7. Tema silmad ei sädelenud enam. - MITMUS, MIDA EI TEINUD?, LIHTMINEVIK, KINDEL, 2.pöördkond, ISIKULINE.
8. Jälle joosti ja kisendati. ....................................
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. ...........................
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. ...........................
11. Ära puutu! .................................................
12. Kui oleksin vaid teadnud! ...................................
13. Võtja käe peale lüüakse. ......................................
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. ..............
15. Hoidke eemale! ...................................................
16. Jah, see on minu kohus. ...........................................
17. Läbirääkimised lõppegu. ......................................
18. Seal jahvatatakse vilja. ..........................................
19. Oleksin vastanud kindlasti. .............................
20. Hilja vaatas nukralt tulle. .....................................

Võõrpöördsõnad

1.Reserveerima - kinni panema, varuks hoidma.
2.Dubleerima - kahekordistama, teisikeksemplari valmistama.
3.Imiteerima - matkima, jäljendama, järele aimama.
4.Dekoreerima - kaunistama, ehtima.
5.Demonstreerima - selgitavalt näitama, esitama v tutvustama.
6.Karakteriseerima - iseloomustama.
7.Motiveerima - põhjendama, põhistama.
8.Kritiseerima - laitma, halvustama.
9.Ekspluateerima - kasutama, käitama.
10.Kalkuleerima - arvutama, arvestama, kaalutlema.
11.Grimeerima - värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama.

Tuesday, May 19, 2009

Thursday, May 14, 2009

Tuesday, May 5, 2009

Eesti rahvustoidud

Eesti rahvustoidud



Eestile omane teraviljatoit on kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.


Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.



Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.



Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.



Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult.Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.






- Sült.

- Verivorstid























Maausk


Eesti usuline maastik on omapärane ja erineb üsna selgelt kristlike riikide omast. 2000. a. rahvaloenduse andmetel tunnistas kõigest 25% Eesti elanikest mingit usku ja kuulus usuühingutesse. Seega võib eestlasi nimetada ilmalikuks rahvaks.



Eestlaste ilmalikkusel on ajaloolised põhjused. Eesti ristiusustamine XIII sajandil toimus Saksa Ordu ja Taani kuningriigi jõhkra sõjalise ekspansiooni toel, milles eestlased kandsid suuri inimkaotusi. Rahva teadvusesse kinnistus sajanditeks teadmine, et ristiusk on toodud "tule ja mõõgaga".



Järgnevatel sajanditel surusid vallutajad põlisrahva uskumusi ja tavasid maha nii klerikaalsete ja administratiivsete kui ka sõjaliste vahenditega. Sellest hoolimata oli Eesti oma loodususk veel XIX sajandi lõpus üsna elav. Üle terve maa leidus pühi salusid, kive, allikaid ja puid, kus käidi salaja ohverdamas ja palvetamas.



Eestlaste traditsiooniline, sh ka religioosne maailmatunnetus on looduskeskne ja praktiline. Seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes, mis ei lähtu kogetavast tegelikkusest. Kristlik õpetus on orienteeritud teisele reaalsusele (pattude andeksandmine, lunastus, taevane elu ja põrgu). On ilmne, et neil maailmavaadetel pole palju haakumispunkte.



Eesti elanikkonna uskliku vähemuse hulgas on omausulised omakorda vähemus - 2000. a. rahvaloenduse andmetel on siin 1058 taara- ja maausulist. Omausulistel on siiski ka laiem ühiskondlik kandepind. 2002. a. korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab kõikidest uskudest esmajoones taara- või maausku südamelähedaseks 11 % Eesti elanikkonnast.



Tegelikult on ka eestlaste tänane ilmalikkus üsnagi loodususuilmeline. Üleüldiselt järgitakse mitmeid muistseid kombeid - näiteks põletatakse jaanituld, peetakse hingedeaega, käiakse enne pühi saunas. Muidu umbusklikud ja pragmaatilised eestlased on varmad usaldama oma tervise ja saatuse ravitsejate ja tarkade hoolde. Eestlaste kaasaegses kombestikus on kindel koht toimingutel, mis oma olemuselt on ohverdused: abiellujad seovad kurepesadega puudele ja postidele linte ja allikatesse heidetakse münte. Loodususu põhjal on tekkinud ka uusi tavasid. Jõululaupäeva õhtul, mis Eesti rahvakalendris tähistab vana-aastat ja hingedeaja lõppu, säravad Eesti kalmistud küünlatules. Üldjuhul ei osata seda kõike seostada religioossusega. Survesajandite jooksul on eestlastes kinnistunud arusaam, et usk(likkus) võrdub kristlusega.


Kui maausulistele öeldakse, et maausk pole religioon, siis nad tavaliselt nõustuvad sellega, lisades, et maausk on midagi enamat kui religioon. Maausk on meie rahva keel, laulud, tavad, uskumused, arhetüübid ja kultuur. Maausk on tuhandete aastate pikkune pärimuslik side, mis seob meid meie maaga.



Sakraalsus ja organisatsioon

Maausus puudub traditsiooniliselt vahe ilmaliku ja religioosse vahel. Elu sügavamat ja varjatud poolt ei otsita väljaspool argist. Argine ja püha on põimunud. Lisaks on maausus palju intiimseid sakraalseid valdkondi, mis puudutavad vaid üksikisikut või kitsamat gruppi. Seetõttu on maausuliste jaoks perekond, sugukond, küla, kihelkond, maakond ja Maavald ühtlasi religioossed üksused.



Et säilitada oma maailmavaadet ja tavasid tänases multireligioosses ühiskonnas, kus identiteete ja mõttesuundi on palju, on asutatud usuorganisatsioonid, mis koonduvad omakorda Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kotta. Maavalla Koja üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on kujunenud maausuliste esindamine suhetes riigi ja avalikkusega. Koda on korraldanud põliste pühapaikade (hiied, pühad puud, allikad ja kivid) kaitset, maausuliste tavade legaliseerimist ja protesteerinud kohustusliku kristliku religiooniõpetuse sisseviimise vastu riiklikesse koolidesse. Mittekristlaste huvide esindamiseks asutas Koda 2001. a. eesti muhameedlasi, juudiusulisi, budiste, bahaisid ja krisnaiite ühendava ümarlaua.



eesti maausuline Ahto Kaasik

Pulmakombed









Eesti pulmakombeid ja – tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Alles siis kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik.Abielluda võis nagu ka praegu täisealiseks saanud inimene. Poisist sai aga mees ja tüdrukust naine alles peale leeriskäimist. Leer viis kokku omaealised poisid-tüdrukud ning tutvustas neid kogu kihelkonnarahvale. Pärast leeri võisid tütarlapsed kanda naisteehteid ning poisid hakkasid tegema meestetöid ning sulastena saama meestepalka. Samuti võisid mõlemad osa võtta täiskasvanute meelelahutustest. Poiste ja tütarlaste omavaheline läbikäimine võttis täiesti uue pöörde – noormeestel oli õigus käis öösiti küla peal ning neiud võisid "ehalisi" vastu võtta. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmadel.Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt enamasti 2 – 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani.Ka pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel. Talurahva toidulaud oli naguniigi üsna kesine (aganaleib, silk, jahurokk jne.), alles 19. sajandil muutus valik veidi mitmekesisemaks. Iga perekond viis pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid, vallalistel seda kohustust ja õigust polnud. Küll olid aga poistel viinad või siis hulga peale ankrutäis õlut kaasas. Varasematel aegadel oli pulmakoti sisuks ainult leib, hiljem asendus see spetsiaalse pulmaleivaga ja ka nisuleivaga. Lisaks pulmaleivale leidus seal veel nii toorest kui ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Toidu kõrvale joodi peamiselt õlut, 1870ndatest on ka teateid, et pakuti ka kohvi.Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit, so sõit pruudi järele. Pulmakaravani moodustasid saajavanem, peiupoiss ja peigmees kõige ees ning pulma ametimehed ja pulmarongi saatjad nende järel. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Tagasisõit peigmehe juurde oli veelgi pidulikum ja kärarikkam. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi.Pulmakombed muutusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul silmnähtavalt. Abiellumisele eelnes järjest sagedamini noorte isiklik tutvus, üha suuremat rolli etendas vastastikune meeldivus.


- Eesti pulm







Tuesday, April 14, 2009

Luuletus





Kasutasin Jan Krausi, Wimbergi, Andres Ehini ja Doris Kareva luuletusi.

Tuesday, April 7, 2009

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.


Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Tuesday, March 31, 2009

Vanasõnad

1.Silm silma vastu, hammas hamba vastu.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Helde annab, ahne võtab.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele.
Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.
Teise silmad pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Heatööd ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.

2. a)Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule - see tähendab näiteks, et kui sa soovid teisele midagi head või kingid talle midagi, ühesõnaga oled lahke, siis on ta lahke ka sinu vastu.

b)Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema - see tähendab, et see, kes tahab, et tal oleks tulevikus olemas kodu, jne. peab noorena palju töötama, et seda eesmärki saavutada.

c)Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma - see tähendab ,et keegi, kes on väga rahulik, hooliv ja sõbralik näeb igal poolt ainult rõõmu kuna kui keegi on hea, siis ollakse ka tema vastu hea ja ei pea tülitsema, jne.

Tuesday, March 3, 2009

Rahvaluule lühivormid: Kõnekäänud.

1. ei lausu musta ega valget - on vait.
2. mängib esimest viiulit - on liider.
3. leidis uue omaniku - varastati.
4. on pigis- on täbaras olukorras.
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus.
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks.
7. võttis jalad selga - läks ära.
8. nagu kass ja koer - tülis.
9. kahe silma vahele jääma - ununema.
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu.
11. leiba luusse laskma - puhkama.
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu.
13. vaene kui kirikurott - väga vaene.
14. liimist lahti - halvasti tundma.
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini.
16. nagu lepase reega - väga kiiresti.
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt.
18. vasikaga võidu jooksma - mõttetult tegutsema.
19. nagu silgud pütis - väga kitsas.
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma.

Tuesday, February 10, 2009

Nuputamine

Rahvaluule ülesanne.

  1. Üleloomulikud olendid muistendis 14 punkti

Usundilised muistendid räägivad inimese kokkupuutest üleloomuliku olendiga. Järgnevas seitsmes muistendis on üleloomuliku olendi nimetus asendatud X-iga.

Kirjuta, milline üleloomulik olend millise muistendi juurde kuulub.

Vali järgmiste üleloomulike olendite seast: ussikuningas, libahunt, vanakuri, luupainaja, katk, metshaldjas, näkineiu.

Muistend

X=

1. Üks mees läinud metsa. Olnud juba õhtu. Näeb eemalt tuleb heinasaat mühisedes vastu. Mees võtnud püssi ja lasknud. Aga sest ei kedagi: saat veel enam kohiseb. Mees võtnud preesi küllest hõbe tilguti, pannud püssi ja lasknud. Ei saadust enam jälgegi järel.

Teine kord olnud mees jälle metsas jahil. Kuuleb et eemal imelik lapse vingumine. Läheb hääle järele sinna poole. Näeb siis et ühe kuuse otsas ripub korv, laps sees. Mees hakanud last kiigutama ja vaigistama. Äkitse tulnud üks naine kui maa alt juure ja tänanud väga, et tema last liigutanud. Öelnud mehele: mine lase nüüd lindusid nii palju kui tahad. Mehele tulnudki hulk tetri vastu ja ta läinud rikka saagiga koju.

Naine olnud metshaldjas ja laps olnud tema oma. Torma 1927

2. Vanal ajal, kui mööda maad käinud, kuulnud üks mees seda. Tema läinud metsa ja roninud kuuse otsa, et katk teda kätte ei saaks. Kui katk kõik lagedad kohad inimestest tühjaks võtnud, läinud ka metsa ja näinud seda meest kuuse otsas. Kohe ütelnud katk:

“Tule maha, mees, sest sina oled juba ülesse kirjutatud!”

Mees aga ei tulnud, oodanud veel mõne päeva, kui katk juba maalt ära läinud, siis tulnud alles maha. Halliste 1895

3. Ilusal hommikul püüdis poiss mere kaldal kalu. Ta saanud nii palju kalu, et ei raatsinud ära minna. Korraga jäänud kõik vaikseks ja ilus näkineiu istunud kivil ja kamminud omi juukseid, lauldes ilusat laulu.

Kuusalu

4. Rakvere ligidal Torremäe kõrtsi juures mäes olla enne ka paljuussa old. Kortsi sulane lähend kevadel viimase lume ajal säält määst anumavitsa tuoma, siis tuld ühest august ulk ussa välla. Ta peksand neid maha, nii et jo käsi haigeks jäänd. Keige viimaks tuld viel kaks suurt valget ussi, ja üks suur must uss punase peaga olla puolestsaadik august väljas old, kui sulane pääst säält punuma, nii et jalakannad vasta tagumikku käind.

Ja kui kortsmikule seda lugu rääkind, ütteld kortsmik: “Kiida viel, et sa punuma said! Oleksid sa valged ka maha pekst, siis oleks see punase peaga, mis sa nägid, see oli ussikuningas, ja seeoleks su ennast ka surmand. Ta on väga väle juoksema, sest ratsaobusega ei pea ta vasta soama juosta. Üksinda pääva puole soita pääseb iest ära, sest ta ei näe nii väledaste pääva puole vissata kui mojale. Ja sest oli koa ea, et sa pääva puole vissata, muidu oleksivad nad so järel tuld.”

Sulane:”Jaa, üks tuli nagu vangrirattas vieredes ikka mo järele. Pärast jäi maha.”

“Ja vot, oleksid sa selle ussikuninga-I arja kätte soand, siis soost oleks suur mies soand. Aga seda püita ratsahobuse seljas selle tarvis tehtud tangidega, muidu ei soa. Meie kuningal peab koa kruoni sies olema kaks ussikuninga-I arja, ja sellepäeast taal nii ea onn on sodides, et ikke võidab. See, kes seda kätte soab, sel on iga asja pääle ea onn.”

Haljala 1895

5. Korra käinud Lõo perenaisel luupainaja peale. Perenaine jäänud kõhnaks ja kahvatuks. Ta läinud viimaks targa juurde nõu küsima, kuidas luupainajast-ist lahti saaks. Tark käskinud perenaisel neljapäeva õhtul särk ümberpöördult selga panna ja siis rehetoa ahju peale minna. Käskinud tal siis niikaua oodata kuni keegi tuleb ja siis sellele pihlakapuust kepiga lüüa. Perenaine teinud nii, nagu tark õpetanud. Neljapäeva õhtu roninud ahjule ja jäänud senna ootama. Ootanud tükk aega, aga pole kedagi näinud. Viimaks ometi kuulnud krabinat ja näinud, kui must kass tulnud redelit mööda ülesse. Perenaine võtnud kepi ja löönud kassi. Kohe olnud kass nagu tina tuhka kadunud.

Teisel hommikul tulnud naabritalu sulane Lõo peresse ja teatanud, et nende perenaisel jalaluu katki. Kohe saadud aru, et ega keegi muu luupainaja-iks olnud kui kade naabri perenaine.

Peale selle pole aga luupainaja enam perenaist vaevamas käinud. Tartu 1927

6. Minu ema rääkis. Ta ema olnud noor tüdruk. Nad tulnud kõrtsust, käind tantsimas seal. Männametsas üks hüüdn:”Hõissa, karakõmm!” Teine hüünd vasta: “Hõissa, tararatsa!” Siis tulnud nagu heinasaad suure kohinaga ussikuningas metsast välla. Tüdrukud hakand meie isa palvet lugema, siis jäänd väike punane koer järele, kollane piire olnud ümmer. Viimaks kadund ära.

see ikka olnud või kuda teda kutsutakse. Tüdrukud põle enam kõrtsi tantsima läind.

Nissi 1930

7. Ka Saaremaal usutakse kohati imet, inimesed võivad end libahundiks-iks moonutada ja siis jälle mingisuguse juhtumise läbi kellegi poolt endid harilikkudeks inimesteks võivad muuta. Nii rääkis Rahula küla Valgu perenaine, et tema teadvat sellest järgmise loo. Keegi karjane istund kusagil tule ääres, ta juure jooksnud häkitselt vesiste silmadega libahunt. Karjapoiss andnud talle tüki leiba ja kohe saanud libahundist-ist harilik inimene.

Muhumaa 1926

Tuesday, January 27, 2009

"Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai"

Selle muinasjutu tunnused on:

  • Õnnelik lõpp - kuningas leppis oma tütre ning väimehega ära.

  • Tegelased vastandike omadustega - kuningas ja ta tütar olid rikkad, uhked ning võimsad, kuid seapoiss selle eest oli aga vaesem, viisakam, jne.

  • Sündmustiku kordumine - seapoiss kasutas mitu korda härjalt võetud sarve, mis kõik ta soovid täitis.

  • Kindel algus - Ükskord elas...

Tegu on imemuinasjutuga kuna see jutt on väljamõeldis, sest seal on üks imesarv, mis kõik su soovid täidab.

Kümme küsimust muinasjutu "Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai" kohta:
  1. Mis oli leseks jäänud mehe poja nimi?
  2. Kes oli karjapoisile väga armsaks saanud?
  3. Mida palus Antsu isa uus naine Antsu isal teha?
  4. Kuidas poiss sellest teada sai?
  5. Kus asus poisi ase?
  6. Kuidas sai Ants põgenema?
  7. Kes pakkus poisile kuningalinnas tööd?
  8. Millal ja miks kasutas Ants imesarve esimest korda?
  9. Kes oli Antsu aknast jälginud?
  10. Mis juhtus muinasjutu lõpus?

Tuesday, January 20, 2009

Muinasjutt

Muiste elas maailmas üks vahva mees. Tema nimi oli Juhan. Tal oli palju sõpru nii inimeste kui ka loomade seas. Kõik nad olid samuti väga vahvad ning abivalmid. Ükskord juhtus hirmus lugu: Juhan läks metsa seenele, kus ta komistas äkitselt, kukkus auku ning minestas.Ta jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi loomakesed, kes teda ravitsesid. Abilised olid arsti teadustes väga head ning Juhan tänas neid kogu hingest.Pärast seda läks Juhan laia maailma rändama. Ta käis Pariisis, New Yorgis ......................................................................................................................................................................Lõpuks jõudis ta ..................................................................Seal elas ................................................................ Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ............................................................................................................ tundis, et on lõpuks leidnud ............................................................. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad ............................................................. siiani. Sellest annab teada ..............................................................

Tuesday, January 13, 2009

Regivärsiline rahvalaul

1.Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2.

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane, põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne põõsas .
Sinisirje linnukene,
punakas pääsukene
lendas ses ilus oli sinine põõsas,
lendas ses ilus oli kuldne põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi tähe ,
tegi tüki vikerkaare
nädaliku neljandat kuud,
veerandiku mitut kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki mitu kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
ootas viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku pooliku
veerandiku kuugi .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Tuesday, January 6, 2009

Vanad ja uued kombed

Vanasti olid lood hoopis teistsugused. Tol ajal ei olnud olemas igasuguseid mugavusi ja võimalusi, mis on olemas tänapäeval. Inimesed olid palju rangemad, viisakamad ning töökamad. Vanasti pidid lapsed näiteks juba väga noorelt minema kõiksuguseid lihtsamiad töid tegema. Kui nad suuremaks kasvasid, oodati neilt ka rohkem visadust. Põhiliselt pididgi nad ainult oma vanemaid koguaeg aitama. Tänapäeval, aga ei olda enam nii karmid ning lapsed peavad tavaliselt ainult koolis ja trennis käima.
Vanadel aegadel olid laste ainsateks meelelahutajateks igasugused mängud, mida nad koos said mängida. Näiteks mängiti pimesikku, kulli, jne. Neid mäng mängitakse ka tänapäeval, kuid nendega tegelevad tavaliselt ainult nooremad lapsed. Suuremad on enamjaolt kõik läinud üle arvutitele, telekatele, jne. Kui vanasti oli kõige tähtsam isik perekonnad isa, siis uuematel aegadel on vanemad võrdsed ja samuti kui vanasti olid kõikidel oma tööd ja ülesanded, siis nüüd võivad kõik teha, mida ise tahavad.
Ühesõnaga on mõned asjad muutunud halvemaks ja mõned paremaks. Nt. parem on see, et kõik on muutunud vabamaks ja ei olda enam nii karm. Halb on aga see, et inimesed on läinud sellega seoses laisemaks ja ülbemaks.

Rahvaluule tunnused

Rahvaluulele on omane:

1.Anonüümsus.
2.Varieeritud looming.
3.Kolektiivne looming.
4.Suulisus, st rahvaluule levis ainult suulisel teel, meeldejätmisega.
5.Teisenemine.
6.Peegeldab keskkonda.
7.Rahvalik kunst.