Tuesday, January 27, 2009

"Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai"

Selle muinasjutu tunnused on:

  • Õnnelik lõpp - kuningas leppis oma tütre ning väimehega ära.

  • Tegelased vastandike omadustega - kuningas ja ta tütar olid rikkad, uhked ning võimsad, kuid seapoiss selle eest oli aga vaesem, viisakam, jne.

  • Sündmustiku kordumine - seapoiss kasutas mitu korda härjalt võetud sarve, mis kõik ta soovid täitis.

  • Kindel algus - Ükskord elas...

Tegu on imemuinasjutuga kuna see jutt on väljamõeldis, sest seal on üks imesarv, mis kõik su soovid täidab.

Kümme küsimust muinasjutu "Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai" kohta:
  1. Mis oli leseks jäänud mehe poja nimi?
  2. Kes oli karjapoisile väga armsaks saanud?
  3. Mida palus Antsu isa uus naine Antsu isal teha?
  4. Kuidas poiss sellest teada sai?
  5. Kus asus poisi ase?
  6. Kuidas sai Ants põgenema?
  7. Kes pakkus poisile kuningalinnas tööd?
  8. Millal ja miks kasutas Ants imesarve esimest korda?
  9. Kes oli Antsu aknast jälginud?
  10. Mis juhtus muinasjutu lõpus?

Tuesday, January 20, 2009

Muinasjutt

Muiste elas maailmas üks vahva mees. Tema nimi oli Juhan. Tal oli palju sõpru nii inimeste kui ka loomade seas. Kõik nad olid samuti väga vahvad ning abivalmid. Ükskord juhtus hirmus lugu: Juhan läks metsa seenele, kus ta komistas äkitselt, kukkus auku ning minestas.Ta jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi loomakesed, kes teda ravitsesid. Abilised olid arsti teadustes väga head ning Juhan tänas neid kogu hingest.Pärast seda läks Juhan laia maailma rändama. Ta käis Pariisis, New Yorgis ......................................................................................................................................................................Lõpuks jõudis ta ..................................................................Seal elas ................................................................ Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ............................................................................................................ tundis, et on lõpuks leidnud ............................................................. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad ............................................................. siiani. Sellest annab teada ..............................................................

Tuesday, January 13, 2009

Regivärsiline rahvalaul

1.Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2.

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane, põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne põõsas .
Sinisirje linnukene,
punakas pääsukene
lendas ses ilus oli sinine põõsas,
lendas ses ilus oli kuldne põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi tähe ,
tegi tüki vikerkaare
nädaliku neljandat kuud,
veerandiku mitut kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki mitu kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
ootas viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku pooliku
veerandiku kuugi .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Tuesday, January 6, 2009

Vanad ja uued kombed

Vanasti olid lood hoopis teistsugused. Tol ajal ei olnud olemas igasuguseid mugavusi ja võimalusi, mis on olemas tänapäeval. Inimesed olid palju rangemad, viisakamad ning töökamad. Vanasti pidid lapsed näiteks juba väga noorelt minema kõiksuguseid lihtsamiad töid tegema. Kui nad suuremaks kasvasid, oodati neilt ka rohkem visadust. Põhiliselt pididgi nad ainult oma vanemaid koguaeg aitama. Tänapäeval, aga ei olda enam nii karmid ning lapsed peavad tavaliselt ainult koolis ja trennis käima.
Vanadel aegadel olid laste ainsateks meelelahutajateks igasugused mängud, mida nad koos said mängida. Näiteks mängiti pimesikku, kulli, jne. Neid mäng mängitakse ka tänapäeval, kuid nendega tegelevad tavaliselt ainult nooremad lapsed. Suuremad on enamjaolt kõik läinud üle arvutitele, telekatele, jne. Kui vanasti oli kõige tähtsam isik perekonnad isa, siis uuematel aegadel on vanemad võrdsed ja samuti kui vanasti olid kõikidel oma tööd ja ülesanded, siis nüüd võivad kõik teha, mida ise tahavad.
Ühesõnaga on mõned asjad muutunud halvemaks ja mõned paremaks. Nt. parem on see, et kõik on muutunud vabamaks ja ei olda enam nii karm. Halb on aga see, et inimesed on läinud sellega seoses laisemaks ja ülbemaks.

Rahvaluule tunnused

Rahvaluulele on omane:

1.Anonüümsus.
2.Varieeritud looming.
3.Kolektiivne looming.
4.Suulisus, st rahvaluule levis ainult suulisel teel, meeldejätmisega.
5.Teisenemine.
6.Peegeldab keskkonda.
7.Rahvalik kunst.